Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikme kohta, perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Vastavalt 2008. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikele 7 on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Seega on üheliikmelise perekonna toimetulekupiir 1000 kr kuus, kaheliikmelisel perel 1800 kr kuus, kolmeliikmelisel 2600 kr kuus, neljaliikmelisel 3400 kr kuus.
Toimetulekupiiri tagamiseks maksab kohalik omavalitsus puudust kannatavatele peredele toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses § 22 sätestatud tingimustel. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) - S, kusjuures TT - toimetulekutoetus, EK - eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP - perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S - perekonna sissetulek (tulud).
Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse:
- töötasu;
- vanemahüvitis;
- elatisraha (alimendid);
- töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis;
- pension (kõik pensioni liigid, k.a toitjakaotuspension);
- ametliku hooldaja toetus;
- üksi last kasvatava puudega vanema toetus;
- riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused;
- töötu abiraha;
- tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest (k.a tulu
ettevõtlusest omandiõiguse alusel);
- tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest;
- tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist;
- stipendiumid;
- õppetoetus;
- honorarid;
- intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt;
- muud sissetulekud;
- tuludeklaratsiooniga tagastatav tulumaks.
Sissetulekute hulka ei arvata:
- ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule või perekonnale või selle
liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
- puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi,
välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus;
- riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolme- ja enamlapselise ja
kolmikuid kasvatava pere toetust;
- riigi tagatisel antud õppelaenu.
Toimetulekutoetuse määramisel on alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks:
omandiõigus eluruumile;
liikmelisus elamuühistus (elamukooperatiivis);
eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 või 2 1 nimetatud isikute endi vahel;
üürileping, mille esemeks on eluruum või elamiseks kasutatav muu ruum ja mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või nende poolt elamu haldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile elamispinda hädasti vajavale isikule või haridust omandavale isikule, samuti eraõigusliku juriidilise isiku eluruumis või muus ruumis elamiseks sõlmitud üürileping, välja arvatud hotellitüüpi majutusettevõtte või hoolekandeasutuse ruumi või puhkamiseks mõeldud ruumi üürileping;
üürileping, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud leping, mis on sõlmitud Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel;
asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel.
Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.
Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud:
1. eluaseme üür, haldus- ja hooldustasu - 5 krooni 1 m2 kohta kuus;
2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus:
- kaugküttega, soojaveevarustusega eluruum - 30 krooni 1 m2 kohta kuus;
- kaugkütteta (ahiküttega eluruum) - 5 krooni 1 m2 kohta kuus;
3. tarbitud ühisvee ja -kanalisatsiooniteenuste maksumus kuni 24 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 8 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus;
4. tarbitud elektrienergia maksumus kuni 100 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 30 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus;
5. tarbitud balloongaasi maksumus kuni 60 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 25 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus;
6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind kuni 1 kroon 1 m2 kohta aastas;
7. hoonekindlustuse kulud kuni 1 kroon 1 m2 kohta aastas, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;
8. olmejäätmete veotasu kuni 40 krooni üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 10 krooni iga järgneva pereliikme kohta kuus.
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele. Avaldusele tuleb lisada eluruumi kasutamise õigsust tõendav dokument, jooksval kuul maksmisele kuuluv arve, elektriarve ja gaasiarve ning kõigi rahvastikuregistri andmetel antud pinnal elavate isikute sissetulekut tõendavad dokumendid.
Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt.
Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 223 lõikes 3 sätestatud juhtudel:
tööealisele ja töövõimelisele inimesele, kes ei õpi ega tööta ning on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst;
isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
kui sotsiaal- ja tervishoiukomisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
Toimetulekutoetuse määramise aluseks olevad seadusandlikud aktid:
- Laheda Vallavolikogu 29.04.2010. a määrus nr 5 "Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivad normpinnad ja alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad"
- Vabariigi Valitsuse poolt konkreetseks aastaks riigieelarve seadusega määratud toimetulekupiir
- Sotsiaalhoolekande seadus
- Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrus nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine"
Eluasemeteenused
Eluasemeteenusteks loetakse sotsiaalkorteri või sotsiaalpinna eraldamist isikutele, kes ise ei ole suuteline seda endale või oma perekonnale tagama. Eluasemeteenusena käsitletakse ka liikumispuudega või muu erivajadusega isiku abistamist tema elamispinna kohandamisel tema erivajadusi arvestavaks. Laheda vallas on üks ühiselamutüüpi 3-kolmetoaline sotsiaalkorter ning Laheda Sotsiaalkeskus.
Teenust osutatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise korrale. Teenuse taotlemiseks esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus, mille leiad siit. Kaasa võta isikut tõendav dokument.
Tasuta bussisõidukaardi väljastamine ja bussipiletite hüvitamine õpilastele
Sõidukaarti on õigustatud saama õpilased, kes omandavad põhiharidust Vana-Koiola Koolis või Tilsi Põhikoolis. Väljaspool Laheda valda põhiharidust omandavale õpilasele sõidusoodustust ei rakendata.
Sõidukaardi saamiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest. Sõidukulude hüvitamiseks (bussipiletite alusel) esitatakse taotlus kulutustele järgneval kuu 15- ks kuupäevaks.
Sõidukaardi taotluses tuleb märkida õpilase nimi, õppeasutus, klass, peatuse nimetus, bussiliini number ja väljumise kellaaeg lähtepunktist ning nädalapäevad, millal liini kasutatakse. Sõidukaart väljastatakse õpilasele õppeasutuse kaudu.
Sõidukulude hüvitamist 100 % ulatuses on õigustatud saama õpilased, kes omandavad üldkeskharidust gümnaasiumi astmes Laheda valla territooriumist kuni 35 km kaugusel asuvas õppeasutuses. Õpilastele, kes omandavad üldkeskharidust gümnaasiumi astmes kaugemal kui 35 km asuvas õppeasutuses, hüvitatakse sõit kooli ja koolist koju üks kord nädalas ning seoses riiklike pühadega. Sõidukulude hüvitamise taotluses tuleb märkida taotleja nimi, õpilase nimi, õppeasutus, taotlusele lisatud sõidupiletite kogumaksumus ning taotleja pangakonto number. Taotlusele lisada sõidupiletid.
Sõidusoodustus kehtib õppeaasta jooksul alates 01.septembrist kuni õppe-ja eksamiperioodi lõppemiseni. Laheda valla õpilastele sõidusoodustuste määramise kord
Täiendav info: sekretär-asjaajaja Piia Roost, telefon 7999342, e-post piia@laheda.ee.
Laheda Valla eelarvest makstavate Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra alusel makstavad sotsiaaltoetused:
Matusetoetus
Lasteaialaste toitlustustoetus
Esimesse klassi astuja toetus
Koolilõputoetus
Täiendav koolitoetus
Toetus laste- ja noortelaagris osalemiseks
Toetus ravikindlustusega hõivamata isikute ravikulude katteks
Toetus ravimite ja prillide ostmiseks
Toetus proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite ostmiseks või laenutamiseks
Hooldekoduteenuse maksmise toetus
Küttetoetus
Jõulutoetus lastele
Toetus eakatele
Vältimatu sotsiaalabi osutamine
Ühekordne sotsiaaltoetus
Täiendav info: sotsiaaltöötaja Kristina Tobreluts, telefon 799 9344, e-post kristina@laheda.ee.
